Kokubili abantu kanye notamatisi kuza ngezindlela ezihlukahlukene nobukhulu obuhlukene. Lokhu kungenxa yokuthi wonke umuntu unesethi eyingqayizivele yokuhlukahluka kwezakhi zofuzo—ukuguqulwa kwezakhi zofuzo—okuthinta indlela izakhi zofuzo ezisebenza ngayo nokusebenza kwazo. Uma zihlanganiswa, izigidi zezinguquko ezincane zofuzo zenza kube nzima ukubikezela ukuthi uguquko oluthile luyoba nomthelela kanjani kunoma yimuphi umuntu. UProfesa waseCold Spring Harbour Laboratory (CSHL) kanye Nomphenyi Wesikhungo Sezokwelapha sase-Howard Hughes u-Zach Lippman babonise ukuthi ukuhlukahluka kofuzo kutamatisi kungaba nomthelela kanjani endleleni uguquko oluthile oluthinta ngayo isitshalo. Usebenzela ukuthi akwazi ukubikezela imiphumela yokuguquka kwezakhi zofuzo ezinhlobonhlobo zikatamatisi.
Izinhlanganisela ezahlukene zokuguqulwa kwezakhi zofuzo zingathinta usayizi wamatamatisi ngokungalindelekile. Kulesi sithombe, ikholomu yokuqala ibonisa utamatisi ongashintshiwe (WT). Ikholomu yesibili neyesithathu ibonisa utamatisi onokuguquka okukodwa endaweni yomgqugquzeli (i-R1 noma i-R4) yofuzo losayizi wezithelo SlCV3. Izinguquko zomuntu ngamunye zinomthelela omncane kusayizi wezithelo. Kodwa inhlanganisela yalezi zinguquko ezimbili (R1 + R4) ithela isithelo esikhulu kakhulu.
Kulolu cwaningo, uLippman nethimba lakhe basebenzise i-CRISPR, ithuluzi lokuhlela izakhi zofuzo ezinembe kakhulu futhi ezihlosiwe, ezakhini zofuzo zikatamatisi ezimbili ezilawula usayizi wezithelo, i-SlCV3 ne-SlWUS. Bakha izakhi zofuzo ezingaphezu kuka-60 ngokususa izingcezu ezincane ze-DNA ezindaweni zabagqugquzeli, izindawo eziseduze nezakhi zofuzo ezilawula indlela ezikhuluma ngayo. Kwezinye izimo, ukuguqulwa komuntu ngamunye kwandise usayizi wamatamatisi kancane kancane. Amanye amapheya okuguqulwa kwezakhi zofuzo awazange ashintshe usayizi wesithelo nhlobo. Inhlanganisela embalwa ye-synergistic ibangele ukwanda okumangazayo, okungalindelekile kusayizi wezithelo. U-Lippman uthi: “I-Holy Grail yangempela kukho konke lokhu ekukhuliseni izitshalo ukubikezelwa. Uma ngiguqula lokhu kulandelana, ngizothola lo mphumela. Ngoba kukhona lolu lwandle lwezinye izinhlobo imvelo eyaziqongelela eduze noguquko olungunjiniyela, futhi yahlakazeka ku-genome, eziningi zazo ezingaba nomthelela ekuguquleni okuthile okudalayo.”
Lolu hlu lokusebenzelana lwanoma yikuphi ukuguqulwa okubili lubonisa imiphumela yokuguqulwa okukodwa okwenzeka ezizindeni zofuzo ezihlukene. Umphumela uqhathaniswa nalowo otholakala kwezinye izifo zabantu, lapho abanye abantu bengase babe nezinguquko ezithile ezivele zikhona ngaphambili ezibavikela ekuguqukeni okubangela izifo.
U-Lippman nethimba lakhe bazoqhubeka nokulinganisa ukuthi ukuguqulwa komuntu ngamunye nokuhlangene kuthinta kanjani izici ezithile zezitshalo. Kuze kube manje, baye balinganisa ukusebenzisana phakathi kwezinguquko ezimbili zofuzo, kodwa ama-genome anezigidi zokuhlukahluka. U-Lippman unethemba lokutadisha ukusebenzisana okwanele okulinganisekayo ukuze enze ukuzalanisa kubikezelwe futhi kuphumelele.
Ukuze uthole ukwaziswa okwengeziwe:
Cold Spring Harobhu Laborator
www.cshl.edu