I-Texas bekungesona sodwa izwe elihlaselwe kakhulu yisimo sezulu sasebusika kule nyanga. I-Louisiana, nakuba ingazange izibone izivunguvungu zeqhwa eTexas, yabona amazinga okushisa engaphansi kwezingaqhwa. Kubalimi bamasitrobheli abagxile engxenyeni eseningizimu-mpumalanga yezwe, lokhu kubangele ukulahlekelwa okuthile, kodwa njengoba isizini ingakaqali ngokugcwele, lokhu kungase kubangele ukubambezeleka kokuqala kwesizini.
Okunye ukulahlekelwa emasimini kodwa amakhava avikela isivuno
U-Eric Morrow waseMorrow Farm, elisePonchatoula, eLouisiana, uthi: “Ezinye izingxenye ezisenyakatho yesifunda zazineqhwa, kodwa lapha eningizimu sasimane sibe namazinga okushisa aphansi. Kithina lehle lafinyelela ku-21 degrees, okubanda kakhulu kulesi sifunda.” Ngenhlanhla, uMorrow wakwazi ukuvikela izitshalo zakhe ngokusibekela. “Ngaphuma ngathenga amakhava amasha ngamboza ama-strawberry kubukeka sengathi ayasebenza. Sisanda kukhipha amakhava namuhla, futhi kubukeka sengathi sikwazile ukonga cishe u-75-80% wezimbali, futhi zonke izithelo eziluhlaza ezazikhona zonke zibukeka sengathi zikhule kahle,” kwengeza uMorrow.
Ingagwema igebe ezizungeze iPhasika
UWilliam Fletcher waseFletcher Farms naye wafaka isilimo sakhe. Uhlanganyela ngokuthi isizini yakhe cishe izoba nesiqalo esibambezelekile kodwa akakhathazekile: “Amakhaza abemabi kakhulu kunalokho obekuyikho esikhathini eside, kodwa sesibone kubi kakhulu,” kusho uWilliam Fletcher waseFletcher Farms. “Cishe silahlekelwe cishe ingxenye yezimbali, u-75% wesithelo esivuthiwe kanye nengxenye yesithathu yesithelo esiluhlaza njenganamuhla. Kodwa izinga lokushisa selibuyele ku-80 degrees manje, ngakho-ke kuzovela izimbali eziningi. Isikhathi samasitrobheli asikaqali ngempela ngoFebhuwari, siqala ngoMashi ngokuvamile. Ngakho-ke, ukuqubuka okubandayo kuzobambezela ukuqala kwesizini kancane, kodwa asikhathazekile ngakho. Imvamisa siba negebe enkathini yePhasika, kanti njengoba kubambezeleke ukuqala singase sikugweme lokho kulo nyaka,” kuphetha yena.
Umenzeli we-LSU AgCenter horticulture uMary Helen Ferguson uthe wonke umonakalo uncike enanini lekhava elisetshenziswa abalimi. “Uma usebenzisa amakhava amabili ohlobo olusetshenziswa kakhulu abalimi bethu, izokunikeza cishe amadigri angu-10 okuvikela. Njengoba ukuqhakaza kwama-strawberry kungaphila kuze kufike kuma-degree angama-30, futhi izinga lokushisa lehle lafika kuma-degree angaba ngu-20, ngicabanga ukuthi abalimi abasebenzise lezi makhava ezimbili babona umonakalo omncane,” kuchaza yena. Uphinde abelane ngokuthi abanye abalimi sebevele bevuna ama-strawberries abo kusukela ngoNovemba. “Abalimi abaningi sebenesikhathi eside bevuna. Ngakho-ke, ngeke ngisho ukuthi kuzoba ukuqala kwesizini ngoMashi, kodwa kufana nokubambezeleka kwenani eliphakeme lesizini. Cishe inyanga kusukela lapho amakhaza eshaya khona lapho okwakuqhakaza khona kwakuzoba ama-strawberry avuthiwe, kulapho sizobona khona amavolumu aphansi,” kuphetha yena.
Ukuze uthole ukwaziswa okwengeziwe:
U-Eric Morrow
Morrow Farm
Ucingo: (985) 974-8333
I-imeyili: Eric_morrow@bellsouth.net
UWilliam Fletcher
Amapulazi eFletcher
Ucingo: (985) 507-1840
I-imeyili: wmfletcherfarm@yahoo.com
www.fletcherstrawberryfarm.com
UMary Helen Ferguson
I-LSU AgCenter
Ucingo: (985) 277-1850
I-imeyili: mhferguson@agcenter.lsu.edu
www.lsuagcenter.com