#SmartFarming, #gricultureInnovation #DripIrrigation #GreenhouseManagement #UzbekistanAgriculture #CropQuality #SustainableFarming #FAOInitiatives #WaterManagement #DigitalAgriculture
Enkabeni ye-Ferghana Valley yase-Uzbekistan, u-Odina Sattorova uthambekele endlini yakhe yokushisa yasemuva echumayo, lapho utamatisi omkhulu, onambithekayo uvuthwa khona ngaphansi kwelanga lase-Asia Emaphakathi. Ku-Odina, ezolimo bekuyindlela yokuphila kusukela ebusheni bakhe, futhi ukuphila komkhaya wakhe kwakuxhomeke kukho. Kodwa-ke, indaba yakhe manje iphawulwa uguquko olugqugquzelwa amasu okulima “ahlakaniphile” anciphise abasebenzi kuyilapho ekhulisa kakhulu umkhiqizo kanye nenzuzo.
Uguquko Oluphawulekayo
Uhambo luka-Odina kwezolimo oluthuthukisiwe lwaqala ngephrojekthi ethi “Smart Farming for the Future Generation,” eyasungulwa yiNhlangano Yezokudla Nezolimo yeNhlangano Yezizwe Ezihlangene (FAO) ngokubambisana neRiphabhulikhi yaseKorea ngo-2021. Lolu hlelo lwalufuna ukwethula izindlela ezintsha zokulima. kanye namathuluzi e-Uzbekistan naseVietnam anciphisa ukusetshenziswa kwamanzi, anciphisa abasebenzi, andise isivuno, athuthukise ikhwalithi yezitshalo, futhi akhuphule imali engenayo.
Imiphumela ayinakuphikwa. Namuhla, u-Odina uvuna cishe amakhilogremu angu-400 katamatisi ngesonto phakathi nenkathi ephakeme kakhulu, okuwukunyuka okuphawulekayo kwesivuno sakhe sangaphambili samakhilogremu angu-120 nje kuphela. Izinga lomkhiqizo wakhe nalo liye lathuthuka ngendlela emangalisayo, nezithelo ezihlale zibushelelezi, ezinkulu, futhi zinambitheka.
Innovative Farming Techniques
Iphrojekthi ye-“Smart Farming for the Future Generation” ilethe izinto ezintsha eziningi ekulimeni kwe-greenhouse yase-Uzbekistan. Ngokuphawulekayo, ukugudluka kwesembozo sobumba esivamile kuye kwamanethi omthunzi wepulasitiki phezu kwezindlu ezibamba ukushisa kubonakale kunenzuzo. Lawa mafilimu epulasitiki ahlala isikhathi eside, amunca imisebe ye-ultraviolet, futhi avimbele ukufiphala ngaphakathi kwe-greenhouse.
Phakathi kwamathuluzi ethuliwe, u-Odina ubheka uhlelo lokunisela ngamaconsi njengolubaluleke kakhulu. Lolu hlelo aluhlinzeki nje ngokuletha amanzi anembayo kuphela kodwa futhi luhlanganisa nendlela yokuvundisa, eqinisekisa ukutholakala kwemisoco efanele. Ukwengeza, iqapha usawoti kanye ne-acidity yamanzi, ilawula kahle ukusetshenziswa kwamanzi, umthombo oyigugu endaweni yakhe engenamanzi.
Ukubhekana Nendlala Yamanzi
Ukuntuleka kwamanzi kudala kuhlasele isifunda sase-Odina eduze nomngcele waseKyrgyzstan, okwenza ukuthembela emiseleni yamanzi kube umthombo ongalindelekile wokunisela. Kodwa-ke, le phrojekthi yethule isisombululo ngokuqoqa amanzi ethangini elizinikezele futhi izenzele ngokwazo ukusatshalaliswa kwawo, iqinisekise ukuhlinzekwa kwamanzi okufanayo okubalulekile ekugcineni inhlabathi kanye nomswakama obamba ukushisa. Lokhu kulawula okunembile kunciphisa ingozi yomswakama owedlulele, okungaholela ezifweni zezitshalo.
Ulwazi Nokunika Amandla
Uhambo luka-Odina oluya empumelelweni alugcinanga ngokwamukela ubuchwepheshe obusha; kwakuhlanganisa nokuqeqeshwa okubalulekile okunikezwa yi-FAO. Wafunda ukubaluleka kokuqapha izinga lokushisa kanye nomswakama ngaphakathi kwe-greenhouse, okubalulekile ekuvimbeleni ukusabalala kwezifo zezitshalo. Ehlome ngalawa makhono amasha nemikhuba, u-Odina useguqule ibhizinisi lakhe likatamatisi laba yibhizinisi elincane elithuthukayo, eliphinda kabili noma liphinda kathathu iholo lakhe langaphambilini.
Ukulima Okuqhubekayo Kwekusasa
Omakhelwane kanye nabavakashi epulazini lika-Odina baqaphela ngokushesha izindlela ezintsha ezikhona. Imeshi evikela izinambuzane, amacansi okubulala amagciwane, nezicupho ezinamathelayo zezinambuzane kuye kwasinciphisa kakhulu isidingo sezibulala-zinambuzane. Le ndlela esebenzayo ivimbela ukungena kwezinambuzane nezifo, ithuthukise impilo yezitshalo.
I-digitalization nayo ithole indawo yayo ekuphathweni kwe-greenhouse. Izinzwa nesofthiwe ekala umswakama womhlabathi, imisebe yelanga, umswakama, nezinga lokushisa lomoya kuyahlolwa. Le datha, efinyeleleka ngamadivaysi eselula, inika amandla isilawuli kude se-microclimate kanye nokuhlela okunembayo kokunisela.
Ikusasa Eliqhakazile Lemindeni
Ku-Odina nomndeni wakhe, imali eyengeziwe evela ku-greenhouse yakhe echumayo ishintsha impilo. Ufisa ukuhlinzeka amadodakazi akhe ngamathuba emfundo ephakeme, futhi imali ayiholayo ibekelwe imali yawo yasenyuvesi. Indaba yakhe igcizelela ukuthi ukulima ngobuhlakani akukhona nje ukwandisa isivuno; imayelana nokuthola ikusasa eliqhakazile lemindeni nemiphakathi.
Ikusasa Elikhulayo
Indaba yempumelelo ka-Odina ingenye nje yezingu-40 zokugcina izithombo i-FAO eyenze ibe yesimanje ezindaweni zase-Uzbekistan e-Andijan, Namangan, naseFerghana. Njengoba ukulima kuba “nobuhlakani,” imali engenayo iba isimeme, ikhuthaze ukuzethemba ngekusasa eliqhakazile. Onyakeni ozayo, iphrojekthi ihlose ukwandisa ukwamukelwa kwezindawo zokugcina izithombo ezithuthukisiwe futhi zandise le mikhuba esimeme nakakhulu.