Ukukhiqizwa kwemifino yezohwebo kufana nokwamukelwa kobuchwepheshe be-greenhouse. U-Doreen Nampamya, osebenzisana nocwaningo lwe-Korea Programme on International Agriculture (Kopia), e-Uganda uchaza ukuthi indlela evamile yokutshala imifino emasimini avulekile ihlobene nokuhluleka kwezitshalo ngenxa yesimo sezulu esibi.
UNampamya uthi ubuchwepheshe be-greenhouse luhlobo lwezolimo oluvikelwe okuhloswe ngalo ukubhekana nemikhawulo yokulima endaweni evulekile. Izitshalo zitshalwa ezakhiweni ezivikelekile ezimbozwe into esobala, ebonakalayo. Inhloso eyinhloko ye-greenhouses ukuhlinzeka ngezimo ezikhulayo ezikhulayo kanye nokuvikela izitshalo esimweni sezulu esibi kanye nezinambuzane ezihlukahlukene. Izinto zokumboza zingabandakanya i-polyhouse, indlu yepulasitiki eqiniswe nge-fiber kanye ne-glasshouse. I-greenhouse ingenziwa endaweni kusetshenziswa izinto ezifana nezihlahla zikagamthilini ukuze isekele inqobo nje uma ivikelwe kahle emanzini kanye nezindawo ezithandwa yimimoya enamandla.
“Ukukhetha indawo akumele kube yinselelo enkulu ngoba ungakwazi ukulungisa yonke into okuhlanganisa nokuletha inhlabathi,” kusho uNampamya. Njengoba izitshalo ezikhula endaweni ebamba ukushisa zidinga izimo ezihlukene, abalimi kufanele bafune ulwazi lwezobuchwepheshe kuma-agronomists, ngokusho kukaNampamya. I-greenhouse kufanele ifakwe umoya ngendlela efanele ukuze isitshalo sisebenze kahle. I-vent yesakhiwo kufanele iqondiswe lapho umoya uvela khona.
Funda isihloko esiphelele ku-www.monitor.co.ug.