Ucwaningo olubalulekile lokulungiselela izitshalo zase-Australia isimo sezulu esibi kakhulu lusamisiwe ngemva kwesichotho esibhubhisayo esihlasele eCanberra sonakalise izindlu zezingilazi zase-Australian National University ezinyangeni eziyi-12 ezedlule.
Manje sekuyinkumbulo ekude ngenxa yobukhona obubusayo bobhubhane lwe-coronavirus, kodwa kulokhu ngonyaka odlule, ukunakwa kwamazwe ngamazwe kwaphendukela ezindlini zengilazi ezingama-65 ezicekelwe phansi ngamatshe esichotho amakhulu njengamabhola egalofu ezindaweni ze-ANU ne-CSIRO. Ngaphakathi bekuyiminyaka yocwaningo olubalulekile lokusimama kwezitshalo.
Unyaka uqhubeka, izindlu zezingilazi zibukeka zifana kakhulu - nenye kuphela elungiswe ngonyaka odlule - njengoba abacwaningi beqhubeka nokulinda isimangalo somshuwalense ukuthi sicutshungulwe.
"Kuyakhungathekisa - abaningi bethu bebengafuni ngisho ukwenza inhlolokhono ngoba kucindezele kakhulu ukungena kulesi sikhungo bese ubona lezi zikhala ezingenalutho," kusho uprofesa wesayensi yezitshalo uBarry Pogson. “Sisebenzise imali yophiko lwesayensi nesikole sethu ukulungisa enye yazo, ngakho amanye amaphrojekthi ethu ayaphela.”
Ucwaningo olunomkhawulo
Izigigaba ezibalulekile ziyagejwa, zibeka engcupheni izinhlelo zesikhathi esizayo, futhi zibeka engcupheni uxhaso oluvela ezinhlanganweni ezifana neBill and Melinda Gates Foundation. Abacwaningi besaba ukuthi ukuvikeleka kokudla kwase-Australia kuzoba nomkhawulo ngenxa yalokho.
Ngemuva kwesiphepho, uhlelo bekuwukwakha kabusha indawo kanye nobufakazi besikhathi esizayo - kepha ubhubhane lwamisa lolo hlelo ngaphambi kokuthi luqhubeke. "I-COVID yenzekile, isabelomali sabhidlika futhi sabuyela ohlelweni lokuthola imali yomshwalense ezoshintsha amaphaneli alimele, futhi besilokhu silindele ukuthi kukhishwe imali yomshwalense," kusho uSolwazi Pogson.
Umugqa wesikhathi wokuqalisa kabusha ucwaningo uhlehla ngokuya ebangeni
Kunzima ukubeka izibalo ezindlekweni zezezimali zesichotho ocwaningweni lwe-ANU, kodwa kulinganiselwa emashumini ezigidi. Futhi abaphenyi bathi ubhubhane lwe-COVID-19 seluphinde lwehlisa lokho obekuvele kubekwe ukuthi kube ukululama okude.
Insurance
U-Ulrike Mathesius uthi ucwaningo luzothatha izinyanga ukuqala kabusha ngisho nangemva kokuba isicelo somshwalense sesicutshunguliwe.(Izindaba ze-ABC: U-Ian Cutmore)
Ngisho noma isicelo somshwalense sezakhiwo ezilimele siphumelela futhi izimali zikhishwa, kuzothatha isikhathi ukwakha kabusha lokho okonakele - ingasaphathwa eyokuqala amaphrojekthi ocwaningo futhi.
“Kuyabakhungathekisa abacwaningi ngoba asazi ukuthi kuzokwenzeka nini,” kusho isazi sezinto eziphilayo zezitshalo u-Ulrike Mathesius. “Uma sekwenzekile, kusazoba nezinyanga ezimbalwa ngaphambi kokuthi izinto zithunyelwe lapha futhi izindlu zengilazi zakhiwe kabusha zibe sezingeni lazo lakudala.
"Lokho nje ukusiyisa lapho sasikhona ngonyaka owedlule, uhlelo bekuwukwenza le ndawo ibe yindawo efinyeleleka kalula emphakathini futhi wonke lawo mathemba ashabalele ngenxa yokwanda komphumela wenhlekelele ye-COVID".
Amaphrojekthi amaningana ocwaningo wonakaliswa noma acekelwa phansi isiphepho, kwaqeda iminyaka yomsebenzi wabacwaningi. UProfesa we-ecology nokuziphendukela kwemvelo u-Adrienne Nicotra ungomunye wabathinteke kakhulu. “Sibe nocwaningo lweminyaka emine sibheka imiphumela yokushintsha kwesimo sezulu ezinhlobonhlobo zezitshalo zomdabu zase-alpine futhi kwase kusele izinyanga ezintathu ukuthi kuqedwe lapho kufika isichotho,” kusho uProfesa Nicotra.
Walahlekelwa iminyaka engaphezu kwemithathu yocwaningo, kodwa ngaleso sikhathi wayenethemba lokuthi ukulungiswa kwakuzoshesha ngokwanele ukubavumela ukuba baqedele ukuhlola. "Ngaphandle kwezinsiza, kudingeke ukuthi sinciphise kakhulu futhi siguqule ngempela izifiso zethu," kusho yena.
Olunye ucwaningo olwenziwe engozini luhlanganisa iphrojekthi yokuqinisekisa ukudla emhlabeni wonke egxile ekuthuthukiseni isivuno serayisi, kanye nephrojekthi yokusiza ukuvikela ukudla kwethu.
“Ucwaningo olukhulu olwalahleka bekuwukuzama ukuthuthukisa izitshalo zezitshalo ukuze kuqinisekiswe ukuthi izitshalo zingakhula ezindaweni eziyingozi kakhulu,” kusho uSolwazi Mathesius. "Ukukhiqizwa kwethu kwezitshalo e-Australia kuzoncishiswa kakhulu ngokushintsha kwesimo sezulu okuqhubekayo kanye nezimo zezulu ezimbi kakhulu - njengesichotho."
Izindlu zokugcina izithombo e-CSIRO zilinyazwe kakhulu isichotho esihlasele eCanberra. (Izindaba ze-ABC: Jordan Hayne)
Inkinga eyengeziwe yabacwaningi ukuthi uxhaso lwabo oluningi luncike ezisekelweni zamazwe ngamazwe, njenge-Bill and Melinda Gates Foundation.
Kodwa ukuze okuningi kwalolo budlelwano kuqhubeke, ingqopha-mlando yocwaningo idinga ukushaywa. U-Caitlin Byrt, umholi weqembu e-ANU's School of Biology, naye walahlekelwa inani elikhulu lezitshalo zocwaningo ngenxa yesichotho. "Silahlekelwe unyaka wesikhathi mayelana nokuhlolwa futhi kudingeke ukuthi sehlise izinombolo zezitshalo kanye nobukhulu bokuhlolwa esingakwazi ukukulawula," kusho uDkt Byrt.
"Amandla ethu okwakha umfutho futhi sifinyelele uhlobo lwamandla esiwafunayo ancike ngokuphelele ethubeni lethu lokuthuthukisa nokwakha lesi siza."
I-Australian National University
I-Australian National University
ICanberra ACT 2600 Australia
www.anu.edu.au